PP 30.08.2016 “Mida sina paljundad?”

Pärnu Postimees avaldas minu artikli “Mida sina paljundad?”

Lippude lehvitamise ja ilusate sõnade-naeratustega pidustused on taaskord möödas. Eesti riigi pidu on jälle peetud. Käes on hall argipäev, kus ühine hümni laulmine ununeb. Või kas ikka on nii?

Tori kirikus taasiseseisvumise tähistamisel jäid mind kummitama ühes kõnes öeldud sõnad: ükski tegu iseenesest ei ole kangelastegu, vaid kangelasteoks muudavad selle teised inimesed.

Eks igaühel ole kogemus, kus enda arust on hakkama saadud hiilgava teoga, kuid ükski kaaskondsetest nii ei arva. Meie ja kaasinimeste arvamus mõistest “hiilgavalt hea tegu” lähevad lahku. Teinekord aga teeme oma igapäevaseid tegemisi, kui juurde astub keegi, kes meile tavalist tegu kiitma hakkab.

Eriline tegu ei paista olulisena inimestele, kes selle taustast ega vajalikust pingutusest aru ei saa. Kui inimestel ei piisa infot, et teo suurust mõista, ei saa nad seda hinnata. Näiteks: kirjanikuna pole mul mõtet vast valminud raamatuga keksida inimese ees, kes lugemisest midagi ei arva ja kinnitab, et on elu jooksul paar raamatut läbi lugenud.

Või vastupidi, mõni igapäevane tegu tundub kõrvaltvaatajale suur asi, kuna tal puudub info selle kohta. Näiteks on ühe lapse vanematel väga raske aru saada, kuidas nelja lapsega on võimalik normaalselt poes käia.

Nii saavadki kangelasteoks need juhtumid, mis pälvivad tähelepanu. Sellised sündmused, millele inimesed reageerivad ja mille kohta teavet levitatakse.

Tihti kirutakse meediat, et seal on enamuses negatiivsed teemad. Samuti kirutakse poliitikuid, sest nad teevad rumalaid populistlikke otsuseid. Need kaks on kõige otsesemad näited sellest, kuidas infot levitatakse enda suva järgi. Negatiivset meediakajastust ja rumalat poliitikat toovad otseselt kaasa meist igaühe teod või tegematajätmised. Me paljundame seda, millele oma tähelepanu pöörame.

Iga hiirevajutus negatiivsele uudisele paneb ajakirjanikud järgmist pisarakiskujat või närvekõditavat kirjatükki otsima. Iga inimene, kes mugavalt, sisusse süvenemata mõne populistliku poliitotsusega kaasa läheb, soosib samasuguseid poliitmugavusi tulevikus.

Mis on see, mida sina paljundad? Millele oma tähelepanu pöörad ja kui palju kuuldu-loetu tausta süveneda viitsid? Kas annad endale aru, et iga sotsiaalmeedias jagatud postitusega mõjutad maailma, sest paljundad mingit hoiakut või mõtteviisi? Kas oled rahul selle maailmaga, mida iga oma liigutusega luua aitad, või peaks millelegi muule rohkem tähelepanu pöörama?

Advertisements

Eesti Vabaerakond peab esinduskogu

Täna ja homme peab Vabaerakond kolmandat esinduskogu. Seekord Pedasel.

Erakonna esimees  Andres Herkel tegi sissejuhatuse. Seejärel analüüsis analüütik Andreas Kaju meie tegemisi. IMG_2341

Andreas Kaju sõnul oleme siiani õigesti tegutsenud ja oma väärtusele kindlaks jäänud. Meil on suur toetus nooremate keskealiste seas (alates u 30-aastastest) ja eriti kõrgharidusega inimeste seas. Me pidavat olema kõige nõrgemad põhiharidusega meeste kõnetamises. Ehk et me ei paku neile midagi. Tuleviku suhtes peame muidugi otsuseid vastu võtma, kuid seni on hästi!

Kiituse käes mõnuletud ja ennast soojendatud ja nüüd läks kuumaks. Artur Talvik tegi sissejuhatuse haldusreformi teemasse:

IMG_2344

Praeguse haldusreformi plaan räägib piiridest ja numbritest. Meie eesmärk on rääkida inimesest- kuidas kohaliku inimese elu parandada?

Märt Meesak jätkab teema selgitamist:

IMG_2345

Küsimusi on palju ja arutelud on tulised. Fakt on aga see, et ainult piiridest ja numbritest rääkides pole mõtet haldusreformi planeerida. See oleks tegemine tegemise pärast ja tooks kaasa erakondade võimu tsementeerimise, mitte elu paranemist kohalikele inimestele.

Korduvalt on kõne alla tulnud Kaarel Tarandi artikkel “Nahakaupleja Lillo ehk Värvime kaardi kollaseks”.

Arutelud jätkuvad!

EVA Pärnumaa piirkonna koosolek 17.01.2016

Pärnumaa pk kooslek_ Jaanus Ojangu
Vasakult: Toivo Põldur, Ulvar Vabrit, Fredy Vabrit, Rein Prins, Igor Jakobson, Avo Lipp, Heli Künnapas, Jüri Vlassov (külaline), Isabella Maripuu (külaline), Tõnu Simson, Ivika Puust. Foto Jaanus Ojangu.

Pärnumaa piirkond alustas uut aastat sel pühapäeval (17.01) avatud üldkoosolekuga. Külalisena osales ka erakonna tegevjuht Vello Väinsalu.

Rääkisime erakonna ning eraldi Pärnumaa 2016a tegevusplaanist ning seoses sellega ka eelarvest. Käesoleval aastal jätkame sügisel alustatud klubiõhtuid, kuhu kutsume iga kord mõne teema eksperdi meiega kohtuma. Sellised kohtumised on ka osa KOV valimiste ettevalmistusest, sest aitavad kohalikesse probleemidesse süviti sisse minna. Eelmisel aastal kohtusime endise linnaarhitektiga. Nüüd jätkame turismi ja hariduse temaatikatega.

KOV valimistega seoses arutasime pikalt teemal valimisliit vs erakonna nime all kandideerimine. Mõistame, et erakonna loomisel on välja käidud mõte, et kohalikul tasandil teevad poliitikat kohalikud inimesed. Samas on Vabaerakond tõestanud, et tegemist pole klassikalise erakonnaga. Erakonna nime teadvustamine KOV valimistel aitaks kindlasti valmistada teed Riigikogu valimise heale tulemusele. Seega on see alles suur mõtlemiskoht. Alustame aktiivsemalt ka Pärnumaa KOVide kaardistamist, et aru saada, milline on meie kandepind maakonnas. Seejärel on plaanis kohtumised erinevates Pärnumaa omavalitsustes.

Olulise küsimusena oli üleval ka fraktsiooni külaskäik märtsikuu lõpus. Kohalikud inimesed ootavad väga kohtumisi Riigikogu liikmetega, seega on tähtis visiidi aeg varakult ja mõistlikult ära planeerida.

Arutasime ka erinemise vs traditsioonide teemat. Nimelt näiteks tähtpäevade puhul- kas on mõistlik “kodustada” EV aastapäev, võidupüha ja kodanikupäev ja neid nähtavalt igal aastal tähistada? Või püüda hoopis erineva ja teistel aegadel regulaarselt välja tulla?

Valisime ka Pärnu linna esindaja esinduskogusse. Valituks osutus Fredy Vabrit. Pärnumaa esindaja on jätkuvalt Heli Künnapas.

Oleme hooga valmis täitma eesmärki aasta jooksul piirkonda lisada 30 uut liiget ja 10 toetajaliiget (numbrid saadud üle-erakonnaliste plaanide vägivaldsest jaotamisest), kuid sel juhul peame paremini teadvustama, et liikmeksastumine on siiski soositud. Siiani oleme pigem toetanud põhimõtet, et erakonna tegevuses saavad kõik vabalt osaleda ka ilma avaldust kirjutamata. Kui nüüd soosime liikmeksastumist, siis tasub veidi mõelda, kuidas seda ka kommunikeerida.

Mitmetunnine kohtumine oli positiivne ja sisutihe! Pärnumaa juhatuse avatud koosolek on juba 31.jaanuaril ning järgmine avatud üldkoosolek 7.veebruaril.