PP 25.05.2016 “Vanasti olid lapsed ühesugused”

Tänases Pärnu Postimehes avaldati minu kolumn teemal “Vanasti olid lapsed ühesugused”:

Sügisel liitun koolilaste vanemate ridadega, sest mu esiklaps läheb kooli. Ühel päeval jäi teravalt kõrva raadiost kõlanud lause “Vanasti olid kõik lapsed ühesugused!”. Kõne all oli küll koolivorm ja selle ühtlustav mõju, aga mulle seostus see kogu koolisüsteemiga.

Viimasel ajal olen korduvalt vastanud küsimustele, kuhu kooli mu laps läheb ja millises eelkoolis ta käib. Kuna elame maakohas, kus on vaid riigikool, läheb meie laps loomulikult kohalikku kooli, selmet hakata iga päev linna vahet sõitma.

Eelkooli järele pole ma kunagi vajadust näinud, sest lasteaias tehakse lastega kogu vajalik töö ära. See tähendab, et oma viimasel lasteaia-aastal on mu laps käinud tihtilugu viis päeva nädalas lasteaias ja puhkepäevi nädala sees eriti ei ole. Kas lasteaia lõpetajad ikka peavad nii palju lugeda-kirjutada-arvutada oskama, nagu nad seda praegu oskavad, on muidugi eraldi küsimus.

Kõige selle taustal olen õnnelik kuuldes, et vanasti olid lapsed ühesugused, kuid nüüd enam mitte. Eks tegelikult olnud varemgi laste vahel suured erisused, kuid neid ei arvestatud. Meilgi tehakse aeg-ajalt tööd selle nimel, et lapsed jälle kõik ühtmoodi oleksid.

Jätkuvalt on aktuaalne erakoolide rahastamise teema, kus vastased väidavad, et milleks peaks kedagi erilisemalt kohtlema, kui riigikoolid on kõigile kättesaadavad. Mina väidan, et siis poleks meil poeski vaja müüa mitut sorti juustu ega vorsti, sest üks sort peaks ju igaühele sobima.

Nagu ütlesin: kui ei taha iga päev linna vahet sõitma hakata, ei teki maal elades küsimust, kas valida erakool. Kooliga võrdselt oluline osa inimese harituses on huviharidusel. See teema on alati üleval enne valimisi, sest kõik lubavad huviharidust rahastada, et saada lastega perede hääli.

Treenerid-juhendajad teevad ometi suures osas heategevust, et andekaid lapsi aidata. Jah, probleemsete õpilaste aitamiseks on meil tugisüsteemid. Tänu sellele saavad tavakoolis õppida paljud lapsed, kes siiani erikoolide seinte vahele peitusid.

Me otsime oma Nokiat. Selleks on ju meie inimesed! Haridus ja haritus algavad aga lapsepõlvest. Andekad lapsed on samuti omamoodi erivajadusega, kuid nemad jäävad tihti võimaluste puudumise tõttu arendamata. Erikoolide vastu võideldes ja huviharidust alarahastades süvendame seda olukorda.

Neil teemadel järgmisel korral arvamust avaldades mõelgem, kas me ikka tahame, et kõik lapsed oleksid ühesugused.

Heli Künnapas on Pärnumaal elav kirjanik ja Vabaerakonna liige.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s