PP 28.04.2016 “Munad ühes korvis”

Nüüdsest avaldatakse umbes kord kuus Pärnu Postimehes minu kolumneid. Seekord kirjutasin “Munad ühes korvis”.

Kirjanikuna mööda Eestimaad raamatukogudes tuuritades pean ikka “riigiisade” eest rääkima. Kohtumisele tulnud lugejatel on eeltöö enamasti hästi tehtud ja nii teatakse, et Vabaerakonna kaudu poliitikaski osalen. Nii pean viimase aasta jooksul raamatutest rääkima minnes tihti hoopis pikemalt pagulaste ja haldusreformi teemal peatuma, sest eriti maapiirkondades on need eestlaste jaoks jätkuvalt aktuaalsed teemad.

Miks ei peakski? Kummastki teemast pole meil väga palju fakte ega selget arusaamist, ometi võivad mõlemast tingitud olukorrad igaühe koduuksest sisse sadada.

Haldusreformi eelnõu on lõpuks riigikogu suures saalis arutamiseks. Kohalikud volikogud on liitumise teemat mõelnud-arutanud-planeerinud juba hulga kauem. Nii olemegi hämmastavas olukorras, kus kõik räägivad kõigiga läbi, kõik jooksevad kusagile, et mitte rongist maha jääda, aga keegi ei tea täpselt, mis alustel see kõik toimub. Ei saagi teada, sest aluseid ehk haldusreformi seadust alles töötatakse välja. Ainuüksi Vabaerakonna liikmed tegid selle seaduse eelnõule üle 50 muudatusettepaneku.

Reaalsus on see, et kohalikes omavalitsustes vahetatakse vallavanemaid või volikogu esimehi, sest liitumise ellu viinud ametnikele lubatakse suuri hüvitisi. Praeguse eelnõu järgi pole mingit piirangut, kui kaua enne liitumist peaks vastaval ametikohal töötama.

Näiliselt käib kiire liitumissagin õilsal eesmärgil: et vald ei jääks üksi ega läheks sundliitmisele! Haldusreformi seadus eelnõuna esitatud kujul viib otsustamise inimestest kaugemale ja kinnistab erakondade positsiooni.

Erakonna liikmena ei halvusta ma erakonda kuulumist, vaid seda, kui kohalikul tasandil ei suudeta koostööd teha, sest teisel pool lauda istuv kohalik inimene esineb valet värvi lipu all. Ei kuulata üksteise häid mõtteid, sest erakonnas ülevalt alla tulnud käsk on teine.

Viimastel nädalatel on aktiivselt üleval põllumajanduse suurfirmade raske olukord. Suured on haavatavad, sest turu kõikumine lööb kiirelt jalad alt. Vanarahva tarkus on ikka käskinud munad mitmesse korvi jagada. Haldusreformi eelnõu soodustab aga just munade ühte korvi kogumist ja on seega risk kogu riigi ühtlasemale arengule. Kui me ei taha varsti väljaspool Tallinna olevat ala ühtlaseks ääremaaks kuulutada, kus elamine on lubatud vaid omal riskil, ei saa seda eelnõu aktsepteerida.

Haldusreform ei või olla järjekordne asi, mis saab tehtud lihtsalt seepärast, et järgmistel valimistel rõõmsalt “tehtud!” hüüda, kuid mis juba algul ei täida oma eesmärki.

Heli Künnapas on Pärnumaal elav kirjanik ja Vabaerakonna liige.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s