Meie inimesed Vabaerakonnas

Eesti Vabaerakonna Nädalakirjas on rubriik “Meie inimesed”. Selles tutvustatakse meie aktiivseid liikmeid 9 küsimuse kaudu. Kõiki lugusid saad lugeda siit- “Meie inimesed!”

Mina vastasin neile küsimustele nii:

HELI KÜNNAPAS
Üheksa küsimust Pärnumaa piirkonna juhile

Riigikogu kandidaat Heli Künnapas (nr 696) iseendast:

Olen kirjanik, 4 lapse ema, kirjastaja, väiketalu perenaine. Õnnelikud inimesed on eduka riigi aluseks! Inimesed on õnnelikud, kui neid vajatakse, nad saavad teha, mida oskavad ning neid selle eest tunnustatakse. Riigil läheb paremini, kui iga inimene on õiges kohas ja teeb oma tööd innustunult.
Minu haridustee: 1988-2000 Pärnu-Jaagupi Gümnaasium (lõpetasin hõbemedaliga), 2000-2004 Sisekaitseakadeemia (halduskorraldus), 2008-2010 EELK Usuteaduse Instituut (kristliku kultuuriloo magistriõpe).
Töökogemus: 2012- … Kuuse Farm OÜ juhataja (Heli Kirjastus), 2005-2010 Scanfil OÜ, personali- ja kommunikatsioonijuht, 2004-2005 Siseministeerium, üldosakonna kantselei peaspetsialist, 2002 Riigikantselei, praktika, 2001 Pärnu Linnavalitsus, praktika. Avaldatud teosed: 2015 päeviku vormis teos “Minu ilus elu maal” 2014, noorsooromaan “Tristan” 2013, romaan “Homme on ka päev” 2011, noorsooromaan “Lõpupidu”.
Tänaseks on lisandunud “Tähtajaline elu” 1.osa (2015).
 
1. Kuidas jõudsid Vabaerakonda? Milles näed seal enda rolli?

Minu tee Vabaerakonda on nö ülekargamise lugu. Enne viimaseid Riigikogu valimisi sain jaanuarikuus aru, et IRLis ma enda tulevikku ei näe. Ei suutnud enam sealsete tegijatega mingit ühist keelt leida. Mulle ei sobinud sealsed mõtteviisid ja käitumised. Algul mõtlesin poliitikas osalemisest pikema pausi võtta, kuid siis otsustasin siiski Vabaerakonna tegemistega liituda. See oli veel aeg, kui vähemalt minu suhtlusringkonnas EVAle mingit edu ei ennustatud. Juba esimene kohtumine EVA inimestega, kogu see õhin, kuidas koos asju tehti, oli väga innustav.

Sellises ühenduses, nagu EVA, ei saa arendada ühte osa teistest sõltumatult. Nii võiks ma öelda, et näen enda rolli EVA arendajana Pärnumaal, aga see pole päris õige, sest ühte osa üksi ei saa arendada. Nii näengi ennast EVAs osalemas neis kohtades, kus ma midagi teha oskan ja saan. Ilma piirideta. Teen seda, mida oskan, et meie ühiseid ideid ellu viia.

2. Kuidas näed ennast Vabaerakonnaga seoses 3 aasta pärast?

Kindlasti osalen 3 aasta pärast aktiivselt EVA  Pärnumaa nimekirja viimisel Riigikogu valimistele, et valimisvõit annaks võimaluse meie ideid veel reaalsemalt ellu viia. Osalen nii kandidaadi kui töötegijana.

 3. Millega tegeled argipäevadel? Eriala, töö.

See on hetkel minu elus väga keeruline küsimus. Otsekohene vastus on selline, mida enamasti kardetakse välja öelda: olen ema! See on vastus, mida tavaliselt ühelegi tööandjale öelda ei julgeta. Ametlikult olen, jah, viimased 7 aastat kodus olnud, kuigi selle aja jooksul saanud magistrikraadi, töötanud erinevate projektidega, andnud välja 5 raamatut jne. Jaanuarist alates saab aga ametlikult emaks olemine otsa (lapsed on ikka alles, lihtsalt vanemahüvitise periood lõppeb), kuid praegu pole veel vastust, et kes minust siis saab.

Õppinud olen Sisekaitseakadeemias halduskorraldust (spetsialiseerumisega personalitööle) ning seda praktiseerinud töötades nii Siseministeeriumis kui ka ühes suures telekommunikatsiooni ettevõttes. Magistrikraadi aga sain hoopis EELK Usuteaduse Instituudis kristliku kultuuriloo alal. Olen koolis ka religiooniõpetust õpetanud. Igal suvel juhin laagriülemana umbes 70-lapselist Pärnu praostkonna kristlikku lastelaagrit Pärnumaal Uulus.

Hetkel tegelen oma pisikese kirjastuse alustamisega ning kirjutan mitut järgmist raamatut. Praegu unistan sellest, et suudan töö, hobi ja sissetuleku omavahel siduda.

4. Kuidas puhkad? Hobid, millega tegeled või tegeleda tahaksid?

Laulan aastaid Pärnu-Jaagupi naiskooris. Laulmine on väga vabastav tegevus ning sellega tahan kindlasti jätkata. Aegajalt võtan kodus ka akordioni välja ning mängin enda ja laste lõbuks paar lugu.

Õnneks kuulun nende inimeste hulka, kelle töö on ka hobi. Näiteks kirjutamist loen nii töö kui hobi alla, sest sellelgi on meditatiivne mõju. Kuigi ma ei kirjuta ainult eluloolisi raamatuid, siis iga endast väljakirjutatud lugu aitab enda elus ka kuidagi edasi liikuda ja annab palju energiat. Teine energialaeng tuleb sellest, kui kuuled ja näed, et su kirjutatu ka teistele korda läheb.
Hobiks võib lugeda ka kogu meie ülejäänud elukorralduse ehk elu maal. Väike aia- ja loomapidamine on mõnus vaheldus ja võimalus reaalse eluga kohtuda.
Kuulun nende hulka, kes ei pea ütlema, et “vabal ajal tahaksin perega koos olla!” Tunnen, et pere ja lastega olen tõesti normaalsel hulgal saanud aega koos veeta ja nii läheb see praegu ka edasi.

5. Kui suur Su pere on? Lapsed? Mõni põnev fakt sellega seoses?

Mul on neli väikest last, kellest kõige vanem saab novembri lõpus 7-aastaseks (Mathias) ja noorim sai jaanilaupäeval aastaseks (Christian). Vahepeale jäävad siis peaaegu 5-(Joosep) ja 3-aastane (Maria). Mees, mõned lambad ja kassid on ka. Kuna kõik on alles lasteaiaealised, siis suuri analüüse nende tegemiste kohta teha ei saa. Mu laste suurim sarnasus on see, et nad on kõik väga erineva iseloomuga iseseisvad isiksused.

Mu vanim laps ei käi veel koolis, kuid magistriõpingud on ta peaaegu läbinud. Enne sündimist hakkas koos minuga ülikoolis käima ning umbes 1,5-aastaselt lõpetas. Üldse olen püüdnud lapsi võimalikult palju kõikjale kaasa võtta ning näidata neile elu, mida elan. Nii ongi kõik mu lapsed käinud koosolekutel-konverentsidel-koolitustel, samuti koos lastelaagrit juhtinud jms. Loomulikult ei saa lapsed töötegemist segada, kuid samas ei saa nad ka nö reaalsest elust kuni 18-aastaseks saamiseni eemal olla. Loodan, et Eesti on varsti lastesõbalik riik ja lapsed on tavaelus oodatud nähtus.

Minu perekond on üks nö mahamüüdud perekondadest ehk et ladusin paari aasta jooksul kõik meie tegemised eluloolisse raamatusse “Minu ilus elu maal” ja jätkan sellist aruandmist igapäevaselt blogis. Nii on mu lapsed sellised, kellelt osa privaatsusest on kindlasti röövitud. Eks ma teiselt poolt püüan neile seda kuidagi kompenseerida.

6. Mis on Su elus olnud sellist, mis on Sind või Su elu muutnud? Imed?

Mind muudavad kõik kogemused, kus saan järjekordselt hakkama millegagi, milleks ennast võimeliseks ei pidanud. Loomulikult muudavad mind teised inimesed ehk kõik, kellega kohtun. Me keegi pole üksi ja iga oma teoga mõjutame teineteist. Minagi tean mõne inimese puhul väga otseselt, kuidas ta on mind ja mu elu muutnud, kuid mõne puhul ei saagi kohe aru. Selline arusaam paneb oma sõnade ja tegude eest rohkem vastutama.

7. Millest unistad?

Unistan elust, kus mu hobi on töö ja samal ajal ka põhiline sissetulek. Unistan, et saaksin iga päev teha seda, milles olen hea. Unistan arenemisest kirjaniku ja poliitikuna, nii et suudaksidn oma sõnakasutusega tõesti maailma kuidagi paremaks muuta.

Endast kaugemale vaadates unistan sellest, et inimesed tunneksid iseennast. Et iga inimene oleks oma õiges kohas. Nii oleks maailmas hulga vähem kisklemist, kibestumist ja jala ette-taha panemist. Unistan elust, kus mina ja teised inimesed mu kõrval saaks aru, mis neid õnnelikuks teeb (ja et see pole raha-maja-auto) ning neid tegemisi ellu viiks.

8. Elu moto?
Mul ei ole konkreetset motot, sest olud, ajad ja inimesed mu ümber muuutvad pidevalt. Kõigis tegemistes on minu jaoks aga tähtis, et ma sellesse usuks. Et ma saaks sellesse uskuda. Tahan teha asju, mis on väärt, et sellesse ennast täielikult panustada. Ehk: kui see pole väärt minu 101%-list panust, siis pole see üldse tegemist, ega aja kulutamist väärt!


9. On veel midagi, mida sooviksid teistega jagada?

Ma olen nii õnnelik, et olen EVAs veedetud vähem kui aasta jooksul saanud nii palju positiivseid kogemusi, et Eestimaal on ikka veel inimesi, kes suudavad ka enda koduõuest kaugemale mõelda, tõesti teiste inimeste pärast ka muretseda. Tore on näha, et koos tegutsevad inimesed, kes näevad enda kõrval ka teisi ja ei karda konkurentsi, vaid oskavad kaaslaste tugevatest külgedest õppida. Me kõik oleme erinevad ja seetõttu ongi oluline teineteist täiendada, mitte teise tugevusi karta. Nii olemegi koos tugevad ja koos saavutame tulemusi, mida mitte keegi meist üksinda ei saavutaks. Aitäh, et olemas olete!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s