PP 23.05.2015 artikkel “Lasteaednikele riiklikud palgad”

Tänases, 23.mai 2015 Pärnu Postimehes ilmus minu artikkel “Lasteaednikele riiklikud palgad”

Viimasel ajal on allkirjade kogumine populaarseks saanud. Ja väga hea, et on. Valimised on üks võimalus, kui saame oma elukorralduse teemal kaasa rääkida, kuid kui sellest jääb väheseks, on konkreetsel teemal allkirja andmine samasugune viis oma sõnumit edastada.
DSC_2875.jpg_2

Kolmekordne palgavahe
Eesti lasteaednike liit algatas 18.–29. maini kestva aktsiooni, mille käigus kogutakse toetust lasteaiaõpetajatele riikliku töötasu alammäära kehtestamiseks.

Praegu on kooliõpetajate palk riiklik, kuid lasteaiaõpetajate palk ja muu töökorraldus kohaliku omavalitsuse teema. Selle tulemusel on rahandusministeeriumi andmetel lasteaiaõpetajate ühe kuu keskmise palga suurus kohalikes omavalitsustes 424 eurost kuni 1200 euroni. Seega on palgavahe kolmekordne ja lasteaiaõpetaja töötasu sõltub otseselt sellest, millises piirkonnas ta elab ja töötab. Nõuded on aga kõigile samad.

See on ebavõrdne olukord. Esmalt seab see halvemasse seisu loomulikult maapiirkondades ja väiksemates omavalitsustes töötavad lasteaiaõpetajad ning seeläbi ka meie, maal elavate noorte lapsed.

Madalaimat palka saavad lasteaiaõpetajad vastutavad lapse elu ja tervise eest samamoodi nagu maksimumpalka saavad, kuid milline on samal ajal õpetaja motiveeritus ja oma väärtuse tunnetamine?

Väärikus või kerjamine
Lasteaia hoolekogus ja kohalikus volikogus arutame igal aastal, kas ja kuidas saaks lasteaiaõpetajate palka tõsta. Võrdleme, kas soojustada maja või tõsta veidi palku.

Kõik need arutelud on pingelised, konkreetseid inimesi puudutavad ja toovad kohalikul tasandil palju pingeid kaasa. Mõnigi õpetaja on öelnud, et suurema palga küsimine ja iga-aastane põhjendamine on nagu kerjamine. Pigem otsustatakse säilitada oma väärikus ja mitte sel teemal rääkida.

See ei tähenda, et olukorraga rahul ollakse. Ja teisalt, kui rahulolematuid ei ole, siis võib ju öelda, et probleemi ei ole. Nii ongi tulemuseks põrandaalune ussitamine, keerulised omavahelised suhted ja vaid näiliselt veidike paranenud palgatingimused.

Kohalikul tasandil teemast rääkides jõuame isiklike suhtumisteni, nagu “minu lapsed on siit läinud ja lapselapsed samuti” või “mina lähen varsti pensionile ja mind ei huvita”.

Nii takistab isiklik suhtumine nägemast laiemat pilti: mis saab ülejäänud kogukonna liikmetest minu ümber. Selle asemel et konkreetset probleemi lahendada, jäädakse mugavale seisukohale, et “mind teema isiklikult ei puuduta”.

Hädavajalik lasteaed
Minu varasemate väljaütlemiste puhul on paljud leidnud, et olen lasteaiavaenulik ja arusaamatu, miks mu kolm suuremat last siiski mitu päeva nädalas lasteaias käivad.

Lasteaed on tänapäevase elu normaalne osa. Ei mina ega ükski teine lapsevanem saaks teha tööd, kui poleks lasteaeda. Ja meie lapsed oleksid näljas, kui me tööd ei teeks. Loogiline! Lasteaed muutub samuti ajaga, sest sisend ehk meie kõigi lapsed ei ole enam need, kes olid kolmkümmend aastat tagasi.

Nii ei toeta ma suletud süsteemi, vaid avatumat suhtumist, kus julgetakse kaasa rääkida, oma loomingulisust kasutada ja rohkem lähtuda konkreetsetest lastest.

Ühegi lasteaiaõpetaja töö kohta ei ole ma kunagi midagi püüdnud vihjata, sest nemad teevad tööd tellija materjalist ja olemasolevates tingimustes ning teevad seda parimal võimalikul viisil.

Soome tunnustatud teaduskirjanik Liisa Keltikangas-Järvinen on oma raamatus “Väikelapse sotsiaalsus” öelnud, et tänapäevase ühiskonna toimimise mõttes on lasteaia institutsioon hädavajalik ja kodune lastehoid ei ole selle alternatiiv. “Pigem tuleks keskenduda lasteaedade kvaliteedi parandamisele. Need peaks olema sellised, et ükskõik millise hoiuotsuse vanemad ka teevad, ei peaks nad tundma süümepiinu.”

Eestis saame meie teha otsuse, et lasteaiaõpetaja amet on riiklikult niisama oluline kui kooliõpetaja oma, sest meie, lapsevanemate jaoks see nii on. Palk ei ole inimeste elus kõige olulisem, kuid see on üks suur osa sellest hinnangupaketist, mille järgi oma tähtsust paika paneme.

Praeguse pöördumise puhul on tähtis, et lasteaiaõpetajate palga riikliku alammäära kinnitamine võrdsustaks samasugust tööd tegevate inimeste olukorra ja kinnitaks selle ametikoha olulisust. Ja kui lasteaednikud tunnevad ennast väärtustatuna, võime lapsevanematena oma laste heaolu pärast vähem muretseda.

Heli Künnapas, Pärnu-Jaagupi Pesamuna lasteaia hoolekogu liige (Vabaerakond)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s