Rahvastikust, vanemahüvitisest, immigratsioonist, haridusest, perevägivallast

Järgmised küsimused FB grupist “Virginia Woolf sind ei karda!”:

Kas rahvastiku juurdekasv (sündide arvu suurenemise kaudu) on ühiskonna jaoks võtmeküsimus? Milline on sinu seisukoht immigratsiooni suhtes?
Kui me soovime Eesti riigi jätkumist, siis ilmselgelt on meil inimesi vaja. Seega sünnid on olulised. Samas nii sündide kui immigratsiooni puhul on minu arust olulisem, et suudaksime hakkama saada olemasolevate inimestega. Kuni meil on lapsi, kes lähevad tühja kõhuga magama, koduvägivalla juhtumeid, mida aastaid ei avastata jne, nii kaua ei ole meil liiga vähe inimesi. Kui suudame sellised juhtumid miinimumini viia, võime jälle öelda, et meid on liiga vähe.
Nii et sündide suurenemine on ühiskonna jaoks võtmeküsimus, kuid vale on probleemipüstitus “Miks meie naised ei sünnita?”. Selle asemel tuleks küsida, “Kuidas muuta Eesti selliseks, et meie inimesed julgeks siin rohkem lapsi sünnitada?”
Samuti ei ole mingi pereelu see, kui pool perest välismaal töötab. Tean omast kogemusest. Nii et selle küsimuse saame lahendada, kui muudame riigi olemasolevate laste ja inimeste jaoks paremaks ja siis tulevad ka riigi jätkumiseks olulised täiendavad sünnid.

Immigratsiooni puhul on väga oluline, et oleksime valmis neid inimesi vastu võtma. Väiksed erinevused kultuuris võivad muutuda suurteks möödarääkimisteks ja sealt edasi. Teame ju kõik, mis praegu maailmas toimub. Immigratsiooniga seoses jõuame religiooniloo teemani. Eestlaste usklikkus või mitteusklikkus olgu kuidas on, aga immigrandid tulevad tihti riikidest, kus religioon on oluline. Seda ignoreerides anname ise alust probleemideks.

Kas vanemahüvitise perioodist tuleks osa isale reserveerida? Kui, siis milline võiks olla jaotus vanemate vahel?
Isade ja laste koosolemine on väga oluline. Samas vanemahüvitise perioodi üle peaks vanemad ise täpsemalt otsustama. Erialad on erinevad, nii et mõnel töökohal võid “sutsutada” ja käia kuu tööl ja olla kuu kodus. Mõnel teisel võtab taas tööalasele “lainele saamine” 6 kuud aega või eeldab nullist alustamist. Seega on selles küsimuses oluline paindlikkus.
Oluline on, et tööandjad saaksid aru, et lapsepuhkusele jäämise avaldusega tulev mees on sama normaalne kui sama avaldusega naine. Et tööandjad ei püüaks lastega meest halvemasse olukorda seada, kuidagi hirmutada, ega karistada. Praegu Eesti tööandjad minu kogemuse järgi väga lapsepuhkusel isa ei soosi, kuigi seaduse järgi meestel see õigus ju on.
Vanemahüvitise puhul on minu arust ebaõiglane veel, et lapse kõrvalt töötamist karistatakse vanemahüvitise vähendamisega. Pigem peaksime ju soosima vanemaid, kes püüavad edukamalt hakkama saada ja on valmis selleks panustama.
Vanemahüvitise perioodi puhul on oluline küsimus ka see, et seda aega võiks saada välja võtta jupi kaupa. Jah, mõnel töökohal ei sobi tööandjale, kui töötaja on kuu tööl ja kuu kodus. Kuid igal juhul võiks olla võimalik seda 1,5 aastat pikema perioodi jooksul kasutada.

Kas Eesti haridussüsteem on piisavalt sooneutraalne? Mida tuleks Eesti koolis tänasega võrreldes teisiti teha, et ühiskond oleks tulevikus võrdõiguslikum? Mida arvad esimese klassi sisseastumiskatsetest ja lisatasu küsimisest süvendatud õppe eest üldhariduskoolis?
Ma ei poolda sooneutraalsust sellises äärmuses, et õpikutes ei võiks enam sees olla tegelastena poisse ja tüdrukuid.
Arusaamine, et tüdrukud on tublid ja poisid peavadki kolmi saama, ei ole normaalne. Usun, et sellega on kindlasti tänaselgi päeval probleeme, kuid kindlasti on ka palju neid õppeasutusi, kus sildistamine enam ammu teemaks pole.
Võrdõiguslikuma ühiskonna saavutame siis, kui meie lapsi ei õpeta enam ainult naised. See on juba statistika, et meesõpetajaid on meil väga vähe. Ja kui lastel isad on ka kaugel ära tööl, siis kust tuleb arusaam, et ühiskonnas on mitut sugu inimesi? Võib kõlada lihtsustatult, aga suures plaanis see nii ju on.
Sisseastumiskatsed ei ole minu arust normaalne asi. Kuidas jätkub lapse elu, kes on juba enne esimest klassi mitme kooli ukse taha jäänud? Kindlasti on võimalik ka algklassides erinevalt õpetada, kuid see erinevus ei saa (ei peaks?) olema nii suur, et seetõttu ukse taha jäänud lastele eluks ajaks sobimatuse tunnet tekitada.
Usun, et katsed ja spetsialiseerumine jäägu sellesse aega, kui lapsed ka ise sel teemal rohkem otsustada saavad (oma tulevikku planeerivad).
Lisatasu küsimine süvendatud õppe eest- ausalt öeldes ei tea praegu selliseid näiteid ja ei tea, kuidas see on täpsemalt korraldatud. Minu jaoks kõlab see aga riigi poolt tegemata tööna. Kui on tasuta haridus, siis ei saa mingite osade eest lisaraha küsida. Niigi tulevad meil juurde töövihikute jms töövahendite tasud, ekskursioonide rahad, mis on tegelikult ju ka hariduse lisatasu.

Milline on Sinu arvamus: kas perevägivalla ohvrid saavad hetkel piisavalt tuge? Kui ei, siis mida tuleks olukorra parandamiseks ette võtta?
Ma usun, et ei saa praegu piisavalt abi.
Võib olla polegi asi võimalustes, vaid selles, et perevägivalla ohvrid ei jõua abini. Üks oluline küsimus on ühiskondlik suhtumine- meedias üles astunud perevägivalla ohvrite puhul tõstatatakse ikka teema, “aga mida sa ise valesti tegid?” Nii ei julgeta oma olukorrast rääkida, sest “nagunii keegi ei aita”.
Perevägivalla vastu võitlemises on palju projektipõhist rahastamist, seega kindlasti on probleem ka ebakindlus tuleviku mõttes.
Suur probleem on ka tõlgendamises- kas tegu on perevägivalla või kodutüliga? Kui naisele politsei poolt korduvalt öeldakse, et “see pole perevägivald, vaid kodutüli ja saage ise hakkama”, siis kuuleme sellest juhtumist järgmisel korral, kui asi on väga hulluks läinud või jääb ohver lihtsalt vaikselt edasi kannatama.
Kahjuks jõuame ka sel teemal politsei võimekuse või võimalusteni. Samuti kaasinimeste tähelepanelikkuseni. Koduvägivalla teemal võiks aegajalt asjast teadlikud inimesed siiski sekkuda.
See on keeruline teema, kus tõlgendamist ja erinevaid juhtumeid on palju. Fakt on see, et perevägivalla vähendamine on oluline teema.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s