Kelle arvelt me elama hakkame?

Kelle arvelt me elama hakkame?
Heli Künnapas, Eesti Vabaerakonna Riigikogu kandidaat Pärnumaal
4 lapse ema, kirjanik-kirjastaja, väiketalu perenaine

Muudatuste vajadus on Eestis kõigile selge. Järjepidevalt korratakse arusaama, et see, mis meid siia tõi, enam edasi ei vii. Valimised on see aeg, kui kandidaadid avaldavad arvamust, mis meid edasi võiks viia ja valijad annavad oma hinnangu, millisel viisil ja kellega nad edasi lähevad.

Raha maksab
Seekord on erakonnad läinud väga täpseks. Inimestele pakutakse konkreetne summa aasta lõikes võitu maksurahast või kõrgenevast toetusest. Numbrid on piisavalt suured, et tähelepanu äratada (eriti, kuna mõningal juhul esitatakse neis aasta lõikes), kuid piisavalt väikesed, et inimesed neid mõistaks. Miljonites arveldamine jätab ju enamust meist külmaks, sest me lihtsalt ei taju, milline suurus see miljon eurot on.
Valimisreklaamides luuakse illusioon, nagu valijal oleks võimalik valida vaid reklaami tegeva erakonna või siis tema vastase kehvema lubaduse vahel.
Jutt on aga ainult rahast!

Väärtusetud väärtused
Üksikvanemate fondi loomine on taaskord teravalt toonud päevakorrale küsimuse, miks naised üldse sünnitavad? Nii soovitakse ühelt poolt, et meil oleks riigis rohkem lapsi ja teisalt, et naised ei saaks endale lapsi vale mehega, ega sattuks seejärel rahaprobleemidesse. Keerulisse olukorda sattudes on lapsed järsku ainult naise vastutus ja nende saamine naise suur eksimus.
Tunnistan, et meie nelja lapse sündimisele aitas vanemahüvitise süsteem kaasa küll, kuna lisas kindlustunnet, et beebi kõrvalt ei pea kohe tööle tormama. Aga ainult rahalised lubadused ei pane ühtegi normaalset peret lapsi saama. Eriti kuna ka toetuste süsteemi võivad poliittuuled mõne aasta pärast teises suunas liigutada (nagu näiteks juhtus omal ajal kehtinud soodustusega, et kõrgharidusega naistel kustutatakse peale lapse sündi osa õppelaenust). Ja perel endal peab olema plaan hakkamasaamiseks peale vanemahüvitise lõppu.
Samuti ei saa ju kunagi lõplikult välistada võimalust, et last tuleb üksi kasvatada. Lapsed on väärtus sõnades, kuid tegudes on aastate jooksul korduvalt näidatud, et lapsi peetakse pigem probleemiks, mida tuleb lahendada. Mina usun, et nii kaua, kuni meil Eestis on veel kümnetes tuhandetes lapsi, kes õhtul tühja kõhuga magama lähevad, ei ole meil liiga vähe lapsi.

Suured kivid paika
Nii olemegi küsimuse ees, et kelle arvelt me peale valimisi elama hakkame? Ükskõik, kui palju raha ühtlaselt kõigile lapsevanematele toetusteks laiali jagatakse, sellest ei piisa, kui kogu ümbritsev süsteem ja hoiakud pole lapsi toetavad. Kui sellele lisanduvad mõõdetamatud lisakulud suletud koolide ja muude tõusnud kulutuste pealt, millest praegu ei räägita, kuid mis peavad toetustele kulutatavad summad riigikassasse tagasi tooma, siis mis on võit lapsevanema jaoks?

Ajajuhtimises on õppetund, et kõigepealt pannakse purki suured kivid ja alles seejärel väikesed, sest vastupidiselt tegutsedes suured kivid enam sisse ei mahu. Ka riigijuhtimises tuleb meil ära otsustada, mis on prioriteedid, riigi arenguks kõige olulisemad osad, ilma milleta ei saa. Mina usun, et lasteta pole meil mõtet üldse seda mängu edasi mängida, sest sel juhul pole ju riiki kellelegi jätta. Teiseks on aga oluline ettevõtlus ja tootmine, ehk see, kust raha tegelikult tuleb. Muidu poleks mingite summade jagamisest ja ümberjagamisest võimalust rääkidagi.

Suured kivid tuleb meil ühiselt ära otsustada ja mitte vaid üheks valimisperioodiks, vaid pikemaks. Laste ja riigi arendamisel ei saa teha vaid nelja-aastaseid või veel lühemaid otsuseid, vaid prioriteedid peavad paigas olema pikemalt. Meid on vähe, meie riik on väike ja hea tahtmise korral on kõik võimalik.

Advertisements

One thought on “Kelle arvelt me elama hakkame?

  1. RE juhitud võimurite poolt on riigis korraldus kiiva keeratud,ei ole lähenetud probleemide lahendamisele võimalikult diferentseeritult,Koormus on langenud vähemtasustatud inimestele.Praegune majandussüsteemis ei saa läheneda sotsialismi põhimõtetest,mida on tehtud.Maksu-,palga-ja trahvisüsteem annab eelise suurema jõukusega inimestele,kuid põhiraskus langeb riigis nõrgematele.Tekkinud olukorda on raske lahendada uuel valitsusel.Ei taheta ju rakendada nn.soki tekitamise olukorda nagu see juhtus Laari ajal,kuid samas vaimus jätkamine väikeste kosmeetiliste parandsutega,ei vii ka edasi ,kuid leevendab ivake ehk ainult

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s