Halinga vallavolikogu 27.05.2014 istung

1. Halinga Vallavolikogu 25.03.2014a otsuse nr 9 “Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi ümberkorraldamine” kehtetuks tunnistamine

Joel Roos: tähelepanuta on jäänud meie soov luua komisjon. Ühe osa jaoks kogukonnast on meie hariduse tulevik väga oluline. Fakt, et lapsi on vähe ja raha on vähe. Kas meie laste tulevik ja hariduse tase on meie või riigi mure? Millised on gümnasiumi sulgemise tagajärjed? Kuidas suudame peatada linnade poole liikumist? Miks aitame sellele kaasa? Haridus on pigem väärtuste küsimus.

Eelnõu esitajate arusaam hariduse kättesaadavusest: kui on elukohale lähedal ja seotud väikese aja ja rahakuluga. Inimesed ei ela vaid valla keskuses.

Eelnõu esitajad näevad MEIE KOOLINA kõiki valla koole, mis töötavad ühtse süsteemina. 

Tugev kool on ühtne kool. Näeme, et on võimalik leida võimalusi gümnaasiumiosa säilitamiseks ning selle aktraktiivsemaks muutmiseks, et siia meelitada ka kaugemalt õpilasi.

Me kaitseme täna gümnaasiumi kui terviku osa, seega mitte teiste valla koolide arvelt, vaid teiste koolide kaitseks. Ka sealt tulevad lapsed saavad ju seal edasi õppida.

Tänased probleemid nõuavad teistsugust lahendamist. Leiame, et tuleb luua komisjon väljastpoolt eksperdi osalusel.

Direktori vahetamine vallavalitsusele sobivamaga ei lahenda olemasolevaid probleeme.

Arusaamatuks jääb rahvaesindajate eemalejäämine erinevatest rahvakohtumistest. On kahju, et vallavanem ei pidanud võimalikuks ja vajalikuks kohtuda Artur Taeverega, kes on rahvusvahelise kogemusega tunnustatud haridusekspert.

Meie siiras tänu eriti Tiia Uffertile, kes on aktiivselt erinevatel kohtumistel osalenud ja sõna võtnud.

Lõplik tulemus saab tulla koostöös. Kogukonna ühel osal on väga suur huvi selle vastu, gümnaasium soovib muutuda. Praegu jääb puudu koolipidaja ehk vallavalitsuse tahtest.

Vallavanem Ülle Vapper: komisjoni loomise idee on ettevõtluskomisjoni poolt ammu enne tehtud. Ükskõik, mida see komisjon arutama hakkaks, ei too selle komisjoni töö kooli juurde lapsi.

Lükkan ümber, et oleme maakonnas esimesed. Audru on selle otsuse enne meid teinud ja osapooled on rahul.

Ette on heidetud, et otsus on tehtud kiirustatult ja ei arvesta kaugemal elavate laste huve. Leiame, et gümnaasiumi säilitamine ei kaota neid probleeme. Ikkagi on vallal kohustus tagada ühistransport.

Artur Taeverega ei soovinud kohtuda, kuna ma ei teadnud, millise otsuse teeb volikogu, seega ei teadnud, mis teemat temaga arutada.  

Raul Peetson: tegelikult on ju praegune otsus varasema 15 aastase protsessi tulemus, mitte viimase poole aasta tegevuse tulemus.

Joel Roos: siiani on kogukond uskunud, et volikogu teeb õigeid otsuseid. Üks süüdistus ongi, et nii pikalt on lastud isevoolu teed minna, et kool on jõudnud selleni.

Raul Peetson: kuidas on kool saanud minna isevoolu teed, kui seal on juhtkond?

Joel: suunan küsimuse edasi koolipidajale- miks on lastud sellel nii minna? Miks pole koolipidaja varem sekkunud? Miks pole kooliga neid asju arutatud?

Ülle Vapper: meil on kooli direktoriga tööleping sõlmitud. Lugesin hoolekogu protokolli, seal oli kirjas, et suhted on head ja kõik on korras.

Tarvi: mis on teid ajendanud välja ütlema, et Koduvalla liikmed udutavad, ei mõtle peaga, teevad otsuseid tagatoas jne. Need on vaid osa süüdistustest. Nüüd tulete välja eelnõuga, milles on kirjasm et see on kaalutlemata, piisavalt põhjendamata jne. Millest on tulnud selline suhtumine VL KOduvald suhtes.

Joel: pahameel on tingitud suhtumisest. Oleme omavahelistel koosviibimistel nendest asjadest rääkinud. Meil on jäänud mulje, et seda on tehtud ärakuulamise kui fakti pärast. Sisulist ärakuulamist pole tehtud. Kõik need etteheited on avalikus ruumis välja öeldud, ma ei näe selles midagi halba, sest inimestel on õigus oma arvamus välja öelda.

Tarvi: need väljaütlemised on kõik Teie poolt välja öeldud. Kuidas Te olete teinud need järeldused meie tööst?

Joel: need järeldused on tehtud sellest, mida olen teie tööst näinud ja kuulnud. Kui osalen komisjoni töös ja hiljem loen protokolli ja selles on asjad teisiti kirjas, siis sellest ongi tekkinud osa järeldusi.

Raul: inimesed on ärganud. Meie jaoks on see harjumatu situatsioon. Teine asi on aga gümnaasiumi sulgemine. Teen ettepaneku hetkel keskenduda sellele teemale. Küsimus: kui kõik on nõus, et gümnaasium tuleb nagunii varsti sulgeda, siis miks venitada? Kas komisjoni üks otsus saaks olla, et sulgeme gümnaasiumi?

Heli: selles asi ongi, et kogukonna üks osa pole kindel, et gümnaasium ei ole jätkusuutlik. Komisjon, mille loomist soovime, ongi ettepanekute tegemise jaoks.

Annika: repliigi korras- üks asi täna otsuse tagasilükkamine või mitte. Olulisem, et hakkame üksteist kuulama, mitte ei süüdista, mida keegi on öelnud. Komisjoni loomise üks idee on, et me arutame jätkamise võimalusi. Komisjoni koostamisel peaks pöörama tähelepanu inimestele väljastpoolt seda ruumi ja mitte nende arvamusi maha tampima.

Raul: kuidas saab keegi väljastpoolt, kes ei tunne meie hariduselu, meile soovitusi anda?

Heli: selles asi ongi, et me polenii erilised. Meil võivad head võimalused olla käeulatuses, kuid me ise ei näe seda.

Gerda: lapsevanemana ütlen, et tegelikult on kool viimastel aastatel arenenud väga palju. Aga seda, mida nüüd öeldakse, oleks võinud ju teha varem.

Marina: kogukond võiks jõuda ühisele otsusele. Kui võtan ette allkirjalehe, siis esimene inimene kohe on selline, kes paneb oma lapse linna kooli. Allkirja annab, kuid lapsed paneb linna kooli.

Tiia: Küsimus Joelile- eriti sina oled isiklikult inetuid süüdistusi öelnud VL KOduvald teemal. Tegelikult on ju kõigil meie eelnõudel korralik selgitus juures. Kas need pole piisavad? Kas oled vajadusel küsinud vallast juurde infot? Me tunneme küll, et oleme iga eelnõud hästi lahti seletanud.

Joel: põhjendused tunduvad JOKK põhjendused.Tähelepanuta on jäänud põhimõttelised asjad, sellised, mis inimesi huvitavad. Näiteks, et kui me istume koos, toome välja arvamusi, kuid hiljem ikka volikogu otsustab nii, nagu on kokkulepitud. Tagatuba on olemas, sellel teemal me ei pea ju vaidlema.  Ma räägin tavakodaniku tasandil. Ütlen välja selle, milline arvamus on jäänud.

Tiia: tunnen ennast puudutatuna, nagu Tarvigi. Sellepärast ümarlauda kutsusingi.

Joel: ümarlaua tulemus oligi see, et rääkisime, kuid midagi ei muutunud. Tulemus oli sama. PÕhiline põhjus süüdistusteks on rahulolematus.

Tiia: üsna värskelt oled öelnud FBs, et “oi, kui need otsustajad teaksid, mis tulema hakkab! Rahu neil olema ei hakka!” Kas oled tegelikult kogukonna huvide eest väljas?

Joel: see polnud seal ähvardus. Olen kooli teemal aktiivselt sõna võtnud. Minuga on ühendust võtnud paljud inimesed, keda ma samuti ei tunne. See lause, et “mis tulema hakkab” tähendab, et need, kes on rahulolematud, need ei saa ju edaspidigi rahu. Rahulolematus pigem suureneb. 

Raul: mina esindan oma häälega seda seltskonda, kes on kooli reformimise poolt ja gümnaasiumi sulgemise poolt. Ka selline seltskond on olemas.

Joel: lõppsõnaks ütlen, et see, et eelnõu oleme esitanud näitab, et meil on mure. Kui jääb sotsiaalmeedias mulje, et me ründame, siis eesmärk on ikka see, et aidata, et vallaelu saaks edasi minna. Isiklikult tunnen, et kui minu vastu tehakse kriitikat, mis pole õiglane, siis see ju mind ei puuduta. Kui aga tunnete, et mingi kriitika teid puudutab, siis istume ja räägime sellest. Kui tunnete, et kriitika on ebaõiglane, siis laske sellel minna.

Tiia: vastupidi, kui minu suhtes tehakse valet kriitikat, siis ma ju võitlen selle vastu.

Hääletus: 2 poolt, 11 vastu, 1 erapooletu

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s