Miks ma toetan Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi säilitamist?

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgemine on nüüd pikalt teemaks olnud. Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus üle 40 inimese esitas eelnõu gümnaasiumiosa sulgemise otsuse tühistamiseks. Arutlused nii volikogu laua taga, erinevatel koosolekutel, sotsiaalmeedias kui otse inimestega on olnud… erinevad. Teemat ei hakka siinkohal kokku võtma, vaid tahan veelkord üle rääkida, miks mina toetan Pärnu-Jaagupis gümnaasiumiosa säilimist?

  • Hariduselu on ühe kogukonna jaoks oluline osa. See ei ole raha ega numbrite, vaid väärtuste küsimus– kas me suudame oma lastele kohapeal hea hariduse anda? Kui meil on toimiv süsteem (ehk mõningate vigadega?) olemas, siis on ebaaus ja mõtlematu sellest osa lihtsalt sulgeda ja ära võtta võimalused tulevastelt põlvedelt. Halinga valla ühtsest haridussüsteemist me pole veel rääkinud, aga sulgeme ühe osa ja siis hakkame rääkima?
  • Lapsed on olemas!!! Põhjendus, et lapsi jääb üha vähemaks… aga nii on see kõikjal. Meie ise ainult saame neid juurde sünnitada või saame mõjutada toredaid lastega peresid siia kolima, aga selleks on vaja lastesõbralikku keskkonda. Lastesõbralikkuse juurde kuulub ka võimalus kohapeal head haridust saada. Lasteaedades on palju lapsi ja ühel päeval tahavad ka nemad gümnaasiumisse minna. Jah, neid on vähem, kui oli 15 aastat tagasi, aga see on Eesti elu praegu. Kui laste kasvatamine maal muutub keerulisemaks (kohaliku hariduselu puudumine), siis sünnib lapsi veel vähem, sest suuremad pered on statistika järgi pigem ikka maapiirkondades, mitte linnas.
  • Maalapsed pole sõimusõna, vaid elustiil!!! Aga selle elustiiliga kaasneb kaugus keskusest. See tähendab, et kõik inimesed ei ela Pärnu-Jaagupis, kust on hea bussiliiklus Pärnusse või Tallinnasse. Valla ääremaadel elavatel noortel kuluks linna gümnaasiumisse jõudmiseks hulga rohkem aega, kui keskuses elavatel. See muudaks noorte päevad väga pikaks. Õppimisele või huvitegevusele kuluda võiva aja veedaksid noored bussis loksudes.
  • Gümnaasiumihariduse võimaluse säilitamine ka vähekindlustatutele!!! Jah, me ei pea kooli alles jätma selleks, et nö sotsiaaltööd teha, kuid kohalik gümnaasium on vähem kindlustatud peredele oluline selleks, et rahaliselt üldse oleks võimalik lapsele gümnaasiumiharidust pakkuda. Sellega arvestamata seame mitmed kohalikud tublid ja andekad lapsed hoopis olukorda, kus KOV poolt kokkuhoitud raha tõttu jääb neil gümnaasiumiharidus üldse omandamata.
  • Selle otsuse jaoks on praegu vara! Kõik osapooled on tunnistanud, et praegusesse olukorda oleme jõudnud mitmete varem tegemata asjade pärast. Selle asemel, et nüüdki koos tegutsema hakata, me praegu vaidleme. Riiklikul tasandil tehakse jätkuvalt haridusreformi ja me ei tea, mis sellest välja tuleb. Linnas pole riigigümnaasium veel avatud. Põhiline- meil on veel lapsi, kes tahavad oma kooliteed siin koolis jätkata!
  • Mida kauem noored kodukohas elada saavad (ehk mida pikema haridustee kodu lähedal läbida), seda suurema tõenäosusega nad ka hiljem siia valda elama tulevad. Mida varem lahkutakse, seda suurem tõenäosus, et ei kujutatagi enam ennast ette siin maakohas elamas.
  • Meil on olemas muusikakool ja spordikeskus, mis mõlemad toetavad tugevalt mitmekülgse hariduse saamist.
  • Koolide edetabelid näitavad eksamite tulemusi. Aga kui edukad on elus olnud Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi vilistlased? Õppimine pole vaid tuim valemite päheõppimine, vaid elus hakkamasaamise õppimine. Äkki ei ole linna mammutkoolid sugugi parim variant kõigi laste jaoks. See ei tähenda, et neil poleks õigust gümnaasiumiharidust saada. Seega ei ole ka ainult eksamitulemused hariduse ja harituse mõõdupuuks, sest mingil alal geeniused on tihtilugu just sellised, kes meie mõistes reaalses elus hakkama ei saa. Nii et millega me ikka  siin antava hariduse ja harituse taset mõõdame? Ja kes meist on pädevad seda hindama?

Praegu on arutlus keskendunud sellele, kes mida ütles, kes on süüdi… aga see ei ole ju kooli pidamise juures oluline. Esmatähtis on ikka küsimus, et mida gümnaasium meie vallaelusse juurde annab? Kas meil on seda vaja? Kuidas üheskoos edasi?

Ma ei näe hetkel põhjust, miks me peaks üldse praegu gümnaasiumiosa sulgema. Arutlus on toimunud enamasti numbrites: kui palju riigist eraldatavale rahale peale maksame ja kui vähe ikka lapsi järgmistel aastatel gümnaasiumisse läheb.

Kui me hakkame volikogus gümnaasiumi sulgemise otsuse tühistamist arutama, siis minu küsimus VL Koduvald liikmetele on: kui on näha, et see teema kogukonda väga puudutab, siis miks ei ole võimalik volinikel öelda, et selge, proovime veel? Võtame oma otsuse tagasi ja proovime olukorda parandada? Milleks praegu nii väga võidelda selle eest, et gümnaasiumiosa ikka kinni läheks? Kelle või mille jaoks see kasulik on? Kuhu meil on seda nö pealemakstavat raha nii väga vaja? Mis on meie laste haridusest nii palju olulisem?

Sulgemise vastased hakkavad kolmapäeval, 14.mail oma seisukohti kaitsma. Kuid kas pigem ei peaks kaitsma need, kes on sulgemise poolt?

Kindlasti on meie seas neid, keda teema üldse ei huvita- kas on enda lapsed ammu laia ilma lennanud ja ei plaanigi tagasi tulla või on endal kooliga ning hariduseluga halvad suhted jne. Aga ka sellistel inimestel ei võiks olla vastuväiteid sellele, et haridus on üks olulisemaid asju. Mina ei saa rääkida lahkunute eest, vaid ainult enda eest, kes ma olen siin, saanud siin oma lapsed ja loonud kodu ning tunnen, et gümnaasiumiastme säilimine on Halinga valla elu eduka jätkumise üks olululine osa.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s