PP artikkel: “Kindlustunne ja tagastatav naine”

3.mai Pärnu Postimehes avaldati minu järgmine artikkel:

http://www.parnupostimees.ee/2781052/heli-kunnapas-kindlustunne-ja-tagastatav-naine

Ühel päeval naersin südamest loo peale, kuidas tuttava lasteaiaealine poeg tuli taganttoast, süles väiksem vend, ja teatas emale: “Emme, mul on sulle üks tagastus!“ Evelin Võigemasti ja Jan Uuspõllu mängitud rollid on alati ehedad ja klipid muigama panevad. Kuni viimaseni. Ehk siis reklaam, milles teatatakse, et originaalpakendis naise võib rahulikult tagastada, kuna lemmikvärv ei ühtinud.

Ühelt poolt võiks selle peale ju muiata, kuid mõtlema hakates, kui traagiline on see, et meile pakutakse kindlustunnet tagastatava naise kujul…

Kaheldavad põhiväärtused

Praegusel ajal on igaühel õigus kritiseerida kõike ja kõiki. Mida avalikumalt, seda ausam, sest oma arvamust ei varjata. Kadunud on piirid, kus mõni isik või organisatsioon on puutumatu. Me nimetame seda sõnavabaduseks. Mida öeldakse, selle kohta reeglid puuduvad. Üleminekuea kasvuraskustes oleme suutnud endale välja võidelda õiguse öelda, kuid pole veel õppinud, mida ja kuidas öelda.

Nii tundubki normaalne pärast vabariigi aastapäeva ilkuda presidendipaari riietuse üle, mitte diskuteerida presidendi kõnes viidatud ühiskonna murekohtadele; võidelda manipuleerimise hinnaga samasooliste kooselude seadustamise, mitte rongavanematelt lastele elatisraha kättesaamise parandamise eest; sulgeda koole-postkontoreid-poode ja samal ajal kutsuda inimesi maale elama.

Jääb mulje, et meie suhteliselt piiramatud vabadused kaitsevad meie põhiväärtusi, kuid reaalselt oleme olukorras, kus põhiväärtuste devalveerumine tekitab inimestes hoopis ebakindlust ja oskamatust käituda.

Märtsi lõpus toimunud konverentsil “Miks Eesti naine ei sünnita?” tõi pastor Meego Remmel välja, et armastada tähendab tahta koos elada. Inimesed valivad teineteist, kuid mõne aja pärast võivad valida teineteist mitte valida.

Seega nii armastatuga kokkujäämine kui lahkuminek on valik. Kooselu vormid ja normid on läbi aegade ja piirkonniti olnud erinevad. Enimlevinud vormiks on enamasti see, kuidas teisedki lähiümbruses teevad. Praegu on meie ümber väga palju üksikvanemate kasvatatavaid lapsi, sest teine pool sellest suhtest on mingil põhjusel valinud pereelust loobumise.

Perekonna eest vastutamine, oma valiku tagajärgedega tegelemine ehk laste üleskasvatamine ei ole enam norm, mis pälviks ühiskondlikku heakskiitu või mille mittetäitmine tekitaks probleeme kõrvalseisvate isikutega.

Viimasel ajal on jälle aktuaalne skandaalne kooseluseadus, mida iga hinna eest püütakse läbi suruda, põhjenduseks vähemuste kaitse. Rõhutatakse, et tegemist pole n-ö homoseadusega, vaid reguleeritakse seni reguleerimata kooselu mehe ja naise vahel. Kui rääkida vähemuste kaitsmisest, siis pigem on vähemuses õnnelikud kooselavad abielus paarid ja sellistes peredes elavad lapsed.

See on järjekordne näide põhiväärtuste devalveerimisest. Meil on olemas abielu mõiste ja sellega kaasnevad õigused, mille iga koos elav paar võib endale abiellumise teel saada. Elades ilma abiellumata, loobutakse teadlikult abieluga kaasnevatest õigustest ja seega jäetakse teadlikult inimesele laieneda võivad õigused kasutamata.

Samuti võib praegu notariaalselt teha igasuguseid lepinguid, kui ei soovita õigusi abiellumise teel. Seda võivad praegugi teha samasoolised koos elavad paarid. Uue seaduse pooldajad seevastu väidavad, et uus kooseluseadus lisab valikuvõimalusi.

Meedia mõju

Praegusel ajal ei suuda me purunenud peredes elavatele lastele tagada õigust elementaarsele ülalpidamisele.

Mitmelapselisel emal, kelle mees on otsustanud pere maha jätta, peavad olema kõrgetasemelised juristi teadmised, et lastele kohtus toiduraha välja nõuda, sest täiskohaga töötava ema palgast ei piisa advokaadi palkamiseks. Ja siis jõutakse kohtuski tulemuseni, et naine ise oli süüdi, et lastega üksi liiga hästi hakkama sai, suutis liiga palju teenida.

Pigem tuleks alustada sellistest probleemidest, et olemasolevate laste õigused oleksid kaitstud ja neid ei heidetaks kõrvale täiskasvanute vabaduste rakendudes. Miks peavad meil üksinda lapsi kasvatama jäänud vanemad oma mittehakkamasaamist tõestama ja ennast halvustama?

Selle asemel võiksime üheskoos väärtustada endale võetud kohustuste täitmist ja ühiskondlikult hukka mõista need lapsevanemad, kes keelduvad mõistliku elatise maksmisest, püüavad palka varjata ja leiavad muid nippe, miks oma valiku tulemustega mitte tegelda. Me ei tunnista enamasti, kui suur roll meie valikutes on meedial. Ehmatava reaalsuseni jõudmiseks on mitu võimalust. Näiteks kui viieaastane laps küsib endale tahvelarvutit, teadmata, mida sellega teha saab.

Kui me ühelt poolt räägime, et kõik meie mured ja praegused probleemid saavad alguse mitme põhiväärtuse lagunemisest, siis kas me ei peaks üheskoos otsustama, mida säilitada ja päästa? Selle asemel et pidada naiste tagastamist naljakaks või kindlustpakkuvaks, kas poleks mõistlikum toetada ja väärtustada perekondade koospüsimist ja aidata tagada olemasolevate laste normaalne elatustase?

Ei tasu kiruma hakata, et naine peab vaatama, kellega ja kui palju ta lapsi saab, sest naisedki ei suuda kahekümne aasta lõikes inimese muutumist ette näha. Lapsed oleme saanud eluks ajaks.

Konverentsil „Miks Eesti naine ei sünnita?“ käis ettekannetest läbi arusaam, et laste sündimiseks vajab perekond turvatunnet. Rahalised toetused ja muud hüved on head, kuid need ei otsusta perekonda laste lisandumist. Nii on igaühe võimuses alustuseks toetada seda, et meil oleks taas Eestis midagigi, mis on kindel ja austust vääriv.

Toetame neid inimesi, kes on otsustanud olla koos ja hakkama saada ning oma lapsi kasvatada. Ärgem vähendagem ise tugevusi, mis viiksid meie maad ja rahvast edasi. Sõnavabadust pole vaja piirata, kuid meediatooteid tarbides võiks igaüks mõelda, kuidas see meie elu mõjutab ja kas edastatud sõnum on ikka see, mida oma elus rakendada tahame ja mis aitab elu paremaks muuta.

Heli Künnapas, kirjanik

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s