Halinga vallavolikogu 15.01.2014 istung

Halinga vallavolikogu 15.01.2014 istungi protokoll on siin:

Protokoll-15.01

Ma pole veel jõudnud üle küsida, et miks enam küsimusi ja diskussiooni eriti ei protokollita. Seekordne protokoll on minu arust veel eriti vaid eelnõude tekstidele üles ehitatud. Ei tulnud volikogus kohe selle peale, et peaks siinse postituse tegemiseks kohe volikogus märkmeid tegema, seega panen mälu järgi kirja, millest juttu oli ja millised küsimused mul endal tekkisid (teiste juttu ei hakka mälu järgi meenutama).

1) õpetajate töötasustamise aluste muutmine

Vastuolulisi tundeid tekitav eelnõu. Olen jätkuvalt seisukohal, et kui volikogu rea kulutusi (volikogu esimehe, aseesimehe ja liikmete tasusid) sai nii palju tõsta, nagu seda selle koosseisu teises volikogus tehti ning samuti sai tõsta vallavanema palka, kuna see seoti riikliku miinimumiga (mida teatavasti regulaarselt tõstetakse), siis peaks suutma ka õpetajate palgad 2009a tasemel taastada.

Samas olen alati hariduse poolt. Eriti kuna õpetaja kvalifikatsiooninõuetes on kõrgharidus kirjas.

Hääletasin eelnõu poolt. Küsisin üle, mitut inimest see kõrgharidusega õpetajatele kohaldatav suurem palgatõus puudutab. Vastuseks, et umbes 10 ametikohta, kuid mõne võrra rohkemaid inimesi (kuna nt muusikakoolis töötavad mitmed inimesed 0, … kohaga, sest täiskoha võrra tööd pole).

Samuti oli minu küsimuseks, et kas reaalselt on võimalik praegu töötavatel õpetajatel kõrgharidus omandada (ja seega siis ka tõstetud palgamäärale vastata)? On küll. Selleks saab (tasustamata) õppepuhkust võtta. Mõnel puhul peaks piisama mõnesajatunnisest täiendkoolitusest, mis tuleb läbida (jään vastuse võlgu, et millise eelneva hariduse korral selline variant kehtib). Usun, et pensioniealised enam massiliselt kõrgharidust omandama ei lähe ja et see eelnõu ühest küljest tundub ebaõiglane, kuid samas oleme ju teisedki laste-perede-töö kõrvalt omad haridused kätte saanud ja kui see tähendab kuus 517€ asemel 715€ palka, siis võiks ju motivatsiooni õppimiseks olla küll. Või?

3) 2014a eelarve I lugemine

Parandusettepanekuid (kuhu raha lisada ja kust see raha tuleb) saab esitada 10 kalendripäeva jooksul ehk hiljemalt pühapäeval 26.jaanuaril.

4) valitsuse liikme kinnitamine

Seni täitmata valitsuseliikme kohale sai kinnitatud uus arengunõunik Sirje Allmaa. Ta tutvustas ennast ja nimetas ühe plaanina, et tahab aru saada ja aidata teha nii, et Halinga vald oleks selline koht, kuhu ka mujalt elama tullakse. Kuna ta ka ise ei ela Halinga vallas, siis oli minu küsimus, et mida tema jaoks  oleks vaja, et Halinga vald oleks nii ahvatlev, et siia kolida. Vastus oli midagi sellist, et sellega ta tegelema hakkabki, et see teada saada jne.  Nii et vallamajas on uut verd ja kõigi arenguettepanekutega arengunõuniku juurde!

6) vallale olulise tähtsusega küsimuse arutelu

Halinga vallas on 2 kalmistut: Uduvere kalmistu, mis on valla omandis ja Pärnu-Jaagupi kalmistu, mis on koguduse omandis, kuid vald tasub mitmed kulud (kalmistuvahi palk, prügivedu, teatavad korrastustööd).

Vallavanem rääkis sellest, et vald on täitnud omapoolsed kohustused, makstes lubatud rahad, kuid lepingu teine pool, kogudus, pole oma kohustusi täitnud. Meile näidati fotot 2.jaanuari hommikul Pärnu-Jaagupi kalmistu ees seisnud ääreni täis prügikastidest, mille ümber oli 5 mahakukkunud küünalt.  Küsisin mitu korda, et kas räägime vaid nendest 5 küünlast, mis oli peale aastavahetust prügikastide kõrval või on kogudusele ja kalmistuvahile rohkem etteheiteid? Vallavanem selgitas, kuidas talle on korduvalt helistatud ja sõimatud, et miks on kalmistu nii korrast ära, kuid konkreetsetest möödalaskmistest rohkem juttu polnud.

Minu koosolekul väljaöeldud seisukoht on see, et kalmistu on üks osa avalikest teenustest, seega ei pea suutma paarisaja liikmemaksu tasujaga kogudus kalmistut hallata (praegu teha vaja olevad tööd maksaksid 70% koguduse aasta eelarvest). Seega kui jätkub aastaid kestnud jutt, et kogudus ei oska-saa-suuda kalmistut hallata, siis võib ju selle teenuse üldse lukku panna- kas ei maeta kalmistule üldse või jääb see ainult koguduseliikmete pärusmaaks. Et kui pole avalik teenus, olgu siis erateenus.

Lõpuks jäi arutluses kõlama seisukoht, et peame suutma teha koostööd. Jääda selle juurde, et kes mida ütles, või kellel on rohkem õigus, nii ei jõua sellise teemaga kuhugi. Kui on teada, et kogudusel pole võimekust teha 25 000€ investeeringuid kalmisturegistri ja maa-ala mõõdistamise jaoks, siis ei ole mõtet sellesse kinni jääda, vaid tuleb üheskoos lahendamise võimalusi leida.

Eks siinkohal on mõlemal poolel omad suhtlemisvead ja nagu ikka, kõik sellised situatsioonid ja lahendamatused jäävad kinni inimestesse. Nii et inimlikult tulebki kalmistuga seonduv lahendada.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s