Traditsioonilise perekonna kaitseks

_MG_2943(avaldatud 18.09.2013 Pärnu Postimehes)

Läinud nädalal toimus Tallinnas konverents “Kristliku demokraatia panus Põhjamaades“. Esinejate nimekiri oli auväärne, koosnedes kirikute juhtidest, ministritest, eri riikide parlamendiliikmetest ja suursaadikutest. Kristliku demokraatia panuse üle arutledes oleks võinud sellises seltskonnas teemad muutuda väga filosoofiliseks, kuid reaalselt jäi lõpuks ühtselt kõlama perekonna olulisus ja mure praeguse olukorra üle.

Perekonda kuuluvad mees, naine ja lapsed. Eri põhjustel leidub väiksema liikmete arvuga perekondi (üksikvanemad), kuid sel juhul on lihtsalt ühe osalise koht täitmata.

Rain Jung kirjutas (vt Rain Jung, “Kapist välja või kappi sisse ehk homoabieludest ja muustki”, PP 14.09) üha tugevamalt esilekerkivast homopaaride pooldamisest. Sama küsimus pani muretsema kristliku demokraatia sõlmküsimusi arutaval konverentsil osalejaid. Nagu Jung mainis, ei ole küsimus homoseksuaalide sallimises või nende taunimises, küsimus on propagandas.

Algul sõrm, siis käsi

Rootsi parlamendi liige Annelie Enochson kinnitas, et vähemuste imbumisel traditsioonilistesse struktuuridesse annad algul sõrme, siis käe. Rootsi kogemusel oli homopaaride esmane soov, et tunnustataks samasooliste paaride kooselu. Sellega pidi teema lõpetatud olema.

Praeguseks on aga Rootsis seadustatud homopaaride abielud ja vaidlustes jäävad tihtilugu alla hoopis traditsioonilisi vaateid järgivad inimesed. Näiteks kirikuõpetajad, kes keelduvad homopaare laulatamast, satuvad ise surve alla.

Mul on au kuuluda tutvus-sõpruskonda, kus on praeguses Eestis imeliku eluviisi esindajad: nad on kõrgharidusega naised, kes teevad maatööd ning sünnitavad ja kasvatavad lapsi. Sajandike tagasi oli see normaalne ja kiitustvääriv, kuid praegusel ajal tekitab pigem võõristust ja kulmukergitust, et miks on seda vaja.

Abielu mõistegi tundub meile, hoolimata kõikvõimalikust propagandast, üheselt arusaadav: see on mehe ja naise liit, millele enamasti lisanduvad lapsed. Vaadates maaelu arengut, ei pruugi aga abielu ja perekonna teemalgi suured muudatused olla mägede taga.

Koolis ja lasteaias hakkavad erandiks muutuma lapsed, kellel on isa, ja kindlasti need, kellel isa lastega igapäevaselt samas kodus elab. Seega on isade nimetamine muutunud pigem ohtlikuks teemaks, millega võib kellegi tundeid riivata. Üha enam on aga kuulda, et mõnel lapsel on kaks ema või kaks isa.

Maaelu ja paljulapselisus oli kunagi norm, kuid sellest on saanud kummalisena tunduv ääreala. Samasooliste paaride propageerimise tulemusena võib varsti traditsiooniline perekondki muutuda äärealaks. Kui me laseme.

Perekond on ühiskonna tugitala

Mehe ja naise liit ning sellest sündivad või seal kasvavad lapsed on ühiskonna edasiviiv jõud ja jätkumise tugitala.

Konverentsil esinenud tõid ühtselt välja, et perekond on ühiskonna tugitala. Sealt saab inimene oma jõu ja motivatsiooni tegutseda, põhjuse tulevikule keskenduda, mitte rahulduda ainult kiire kasuga.

Kahjuks on tänapäeva Eestis normaalne, et tööandja karjub meestöötaja peale, kes on seadusest tulenevat õigust järgides oma eelkooliealise lapsega haiglas. Tööd pidid sel ajal tegema ju teised. Sellise suhtumise järgi kuulub inimene tööandjale rohkem kui oma lapsele lapsevanemana.

Professor Tõnu Lehtsaar tõi konverentsil välja, et sündimata laste puhul on suur roll inimeste identiteedikriisil, sest ei mõisteta, mille kaudu ennast hinnata.

Päevast päeva näeme reklaame, et “sa oled see, millega sõidad”, “sul on parimad sõbrad, kui jood meie toodet“, „sa oled vastupandamatu, kui kasutad meie juuksevärvi“.

Perekonnad jäävad loomata ja lapsed saamata, sest noored peavad oma elu korda saama, muretsema maja, auto, kodutehnika ja piisavalt maailma nägema, nagu see kunagi oleks võimalik. Tulemuseks on segaduses inimesed, kes ei kuulu lõpuni kuhugi ega oska ennast millegi põhjal identifitseerida.

Kaitseminister Urmas Reinsalu nentis, et üks meie suur probleem on pühaduse puudumine. Meil ei ole asju, kohti, inimesi, mille üle me nalja ei tee, mis on püsivad väärtused, midagigi kindlat meie elus.

Traditsiooni kaitseks

Lihtne on öelda, et me ei saa midagi muuta. Asjad lähevad oma loomuliku rada. Suhtumine homoabieludesse tundub kohati samuti olevat juba otsustatud. Kristliku demokraatia üle arutleval konverentsil oldi vastupidiselt meelestatud. Meil on, mida kaitsta, me pole veel kaotanud abielu ja perekonna traditsioonilist mõtet. Nagu Lehtsaar konverentsil märkis, on tarkuse tunnuseks, et otsused on olulised ka pikemas perspektiivis.

Propageerimise vääriliseks tuleb võtta hoopis praeguseks erandiks muutunud ema ja isaga perekonnad, kes kasvatavad oma lapsi. Koolitusraha, filme ja reklaamvoldikuid tuleb hoopis neile elutervetele kooslustele kulutada, kuni neid on.

Perekondade lagunemise üks põhjus on reaalsusele mittevastavad ootused. Filmidest ja ajakirjandusest paistab pilt, et mujal on parem. Lagunenud või ebakindlal alusel seisvad pered on aga langeva iibe ja õnnetute inimeste hulga suurenemise otsene mõjutaja.

Uuringud on tõestanud, et väikesed lapsed on lahkuminekute suur põhjus, sest magamata ööd, pidev lapse vajaduste täitmine ja alatine valvelolek muudab lapsevanemad närvilisemaks ja nii leitaksegi lõpuks teineteises vigu, mis võivad lahkuminekuni viia.

Lapsevanemate koolitused, lastehoiuteenused ja seeläbi lapsevanemate parem kaasamine peab olema see, millega oma ühiskonda rikastame. Ärme kaota traditsioonilist perekonda (mees + naine + lapsed), et hiljem selle eest võitlema hakata, pigem töötame selle nimel, et inimesed oskaksid endaga hakkama saada ja seega oma kalleid inimesi armastada.

Tänapäevases linnastuvas ühiskonnas ununeb, et ümbritsevat ei saa tükkideks lahata. Õnnelik perekond ja kodurahu on inimese isikliku õnne ja rahulolu alus. Õnnelikud ja turvatundega inimesed on valmis meie ühiskonna jätkumise nimel pingutama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: